Kallis, lugeja! Palun vabandust, et Sa pole minust nii kaua aega kuulnud. Ma olen endiselt elus. Vahepeal toimusid suured muutused, ma kaotasin mõlemad oma vanemad ja kolisin pealinna, uue eluga kohanemine võttis mul aega. Ma pidin kogu leinaprotsessist läbi minema ja endale uue elu ehitama ja see oli stressirohke, emotsionaalne ja väsitav.
Lisaks tabas mind jaanuaris depressiooni episood, sellega kaasnes mingi eriti hull kurnatus ja apaatsus, rõõmutus, mida ma varem kunagi kogenud ei olnud, see oli päris hirmutav ja oma psühholoogi aja sain alles mai kuusse! Kuid õnneks tuli Farias aprilli lõpus Portosse grupi workshopi tegema ja ma läksin sinna. Pärast seda hakkasin jälle enda füüsilise tervisega tegelema. Ma teen jällle Fariase harjutusi (vahepeal oli 2 aastat pausi!), otsisin enda uue füsio, käin massaažis (jalamassaaž on mu lemmik!), käin jõusaalis üldfüüsilisi harjutusi tegemas, pean gluteeni-ja kaseiinivaba dieeti ja võtan rahulikult. Puhkan palju, sest lihased väsivad ruttu, pidev treemor ja spasmid kehas võtavad palju energiat ja on nii tüütud!
*Ja pealkirI “Sant elab veel” on inspireeritud Prodcastist “Sandid Hoos”.
Elu düstooniaga 